23. March 2020 4 minutit lugeda

Kuidas võidelda toiduga viirushaiguste vastu?

Kiiresti ja halastamatult leviv koroonaviirus paneb igapäevaselt mõtlema, mida saaksime teha selleks, et ennast haigestumise eest kaitsta. Lisaks korralikule kätepesule ja meetrilisele suhtlusdistantsile on antud perioodil väga olulisel kohal ka organismi vastuvõtlikkus ja kaitsevõime. Tihti aga otsitakse lahendusi ja ravi kõigest muust, kui toidust. Nagu öeldakse, siis: “Ilu algab inimese seest.”. Samasugust lähenemist võiks kasutada ka haigustega võitlemisel. Meie igapäevasel toidulaual on organismile ja kehale väga suur mõju.

Elame maailmas, kus meid ümbritsevad seened, bakterid ja erinevad viirused. See on täiesti normaalne ning ilma teiste elusorganismideta ei saakski elu toimida. Iseasi on aga see, kuidas meie organism nende erinevate bakterite ja haigustekitajatega toime tuleb. Inimese keha on võimas süsteem ning meil on olemas kõik vajalikud mehhanismid haigustekitajate kahjutuks tegemiseks. Seetõttu on immuunsüsteemi aktiveerimine võtmetähtsusega inimese ravimisel ning tervise taastamisel.

Vesi

Veepuudusel väheneb vere voolavus, antikehade tootmine ja aktiivsus ning on häiritud paljude rakkude töö. Vesi aitab väljutada lümfisüsteemi kaudu hävitatud toksiine. Veepuuduses olles tunned end väsinuna, kurnatuna, pidevalt halvas tujus ja näljasena jne. Muuhulgas on veepuudus ka sageli üks peamiseks peavalu põhjustajaks ning migreenihoogude tekitajaks.

Tasakaalustatud soolestiku mikrofloora

Halbade bakterite sissetungi korral kulutab immuunsüsteem kogu oma jõu võitlusele ning selle tulemusena nõrgeneb ka organismi vastupanuvõime. Lisa oma toidusedelisse keefir, hapukapsas, hapukurgid ning muud hapendatud tooted, mis soodustavad piimhappebakterite teket soolestikus. Happelise ja aluselise tasakaalu reguleerimine organismis on oluline selleks, et tagada toitainete imendumine. Happelises kehas on organismil raske ennast kaitsta.

Täisväärtuslikud valgud

Haigustega võitlemisel vajab esmajärjekorras meie immuunsüsteem täisväärtuslikke valke. Eriti tugevalt mõjutavad immuunsüsteemi tööd aminohapped nagu näiteks isoleutsiin, glutamiin ja tauriin. Seetõttu on oluline veenduda, et nende aminohapete vajadus oleks toiduga kaetud.

  • Isoleutsiini looduslikud allikad: hernes, mandel, rukis, aeduba, läätsed, juust, heeringas, kalamari, muna, kala.
  • Glutamiini allikad: petersell, spinat, punane kapsas, kala, kana, lambaliha, veiseliha, piim, muna.
  • Tauriini allikad: piim, liha, kala, muna.

Omega 3 rühma rasvhapped

Need elutähtsad rasvhapped tagavad organismis valgete vereliblede ja makrofaagide normaalse talitluse. Makrofaagid on immuunsüsteemi rakud, mis on hädavajalikud kaitsemehhanismide väljatöötamisel. Ühtlasi tagavad makrofaagid nö “esmase müüri” võõrkehade eest ning esinevad peaaegu kõigis kudedes, et eemaldada kehast surnud ja kahjustada saanud rakud.

Omega 3 rasvhapete allikad: rasvane kala nagu lõhe, heeringas, skumbria, sardiin, kalamari ja kalarasv.

Vitamiinid ja mikroelemendid

Immuunsüsteemi töötamiseks on olulisel kohal mitmete vitamiinide ning mikroelementide olemasolu. Kahjustatud rakkude äratundmisel ja hävitamisel osaleb eelkõige seleenist, rauast, joodist, magneesiumist, vasest ja tsingist koosnev mikroelementide kompleks. Millist rolli neist igaüks kannab ning millistest toiduainetest neid leida?

  • Seleen – suurendab valgete vereliblede arvu ning suurendab liigiomaste valkude tootmist. Liigiomased valgud vastutavad viiruste paljunemise pidurdamise eest elusrakus.

Seleeni allikad: brokoli, kapsas, kookos, sibul, vaarikas, mustsõstar, kaer, kreeka pähkel, sarapuupähkel, petersell, till, maks, kõrvits.

  • Tsink – takistab viirustel rakku sisenemist ja pidurdab haiguslike viiruste paljunemist organismis.

Tsingi allikad: hernes, uba, tatar, pirn, sibul, vaarikas, kaer, kreeka pähkel, petersell, pihlakas, mustikas, õun, oder, kõrvits.

  • Magneesium – soodustab antikehade teket ja ergastab organismi kaitsereaktsiooni.

Magneesiumi allikad: aprikoos, banaan, pohl, hernes, uba, viinamari, greip, tatar, kapsas, kartul, sidrun, vaarikas, mustsõstar, mandel, porgand, kaer, petersell, till, spinat, tomat, ploom, salat, peet, õun, oder.

  • C-vitamiin – vastutab valgete vereliblede aktiivsuse ja antikehade tootmise eest ning aitab organismil ära tunda kahjustatud rakke. Lisaks on C-vitamiin vajalik ensüümide ja hormoonide normaalseks talitluseks.

C-vitamiini allikad: lillkapsas, kartul, kiivi, maasikas, jõhvikas, sidrun, vaarikas, astelpaju, must sõstar, punane paprika, petersell, spinat, mädarõigas, baklažaan.

  • E-vitamiin – on tõhus immuunmodulaator. See tähendab, et tänu E-vitamiinile on meie organism võimeline valikuliselt stimuleerima nõrgenenud immuunsüsteemi lülisid või vastupidi – pidurdama neid, mis eriti aktiivselt töötavad.

E-vitamiini allikad: Pähklid, uba, tatar, oder, köögiviljad, nisuidud, heeringas.

Antioksüdandid

Lisaks on organismi kaitsevõime puhul olulisel kohal ka antioksüdandid mis kaitsevad, puhastavad ja taastavad meie immuunsüsteemi rakke. Seega hoia oma toidulaud värvline, sest antioksüdante leidub marjades, puuviljades ja köögiviljades.

Väga olulisel kohal terve ja toimiva organismi jaoks on ka liikumine. Aktiivsus mitte ainult ei hoia meid tervetena, vaid ka kiirendab tervenemist. Harjutused, mis lihaseid rütmiliselt pingutavad ja lõõgastavad panevad lümfi ringlema, mille tulemusena kiireneb ka tervenemisprotsess.

Kui toitud mitmekülgselt ning tervislikult, varustad oma organismi õiges koguses vitamiinide ning mineraalidega ning püsid aktiivsena, siis püsid ka tugeva tervise juures. Oma immuunsüsteemi tugevdamiseks saame väga palju ise ära teha. Jääge rahulikuks, toituge tervislikult ning liikuge iga päev.