16. January 2020 10 minutit lugeda

Kuidas regulaarne treening mõjutab õppetööd?

Füüsiline aktiivsus on väga tugevalt kooskõlas inimese heaolu ja vaimse tervisega. Regulaarne treenimine aitab tulla toime stressiga, ärevushäirete ja pingetega. Seetõttu on väga oluline juurutada aktiivsust juba lapseeast alates. Tänapäevane nutiajastu ning üha enam virtuaalsusele baseeruv ühiskond aga soosib istuvat eluviisi ning sundasendeid. Seetõttu kimbutavad vale kehahoiak ning terviseprobleemid üha sagedamini ka noori.

Et tuua tervislikku ning aktiivset eluviisi koolinoortele lähemale, käivad Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi õpilased meie juures tegemas oma kehalise kasvatuse tunde. Treener Liina Laur on suunanud ning juhendanud õpilasi nii toitumise kui ka treeningute puhul. Vestlesime kahe VHK lõpuklassi õpilase Aneti ja Liisbetiga, et saada teada kui palju noored ise tähtsustavad füüsilist aktiivsust ning kas ja millisel määral aitab regulaarne trenn neid õppetöös

Treener Liina Laur ja õpilased Liisbet ja Anett

Millised olid Sinu treeningharjumused enne jõusaalis treenimist ning kuidas leidsid tee jõutreeningute juurde?

Anett: Mina olen samuti juba väiksest saadik olnud sportlik. Olen käinud ujumas, mänginud tennist ja tegelenud 10 aastat tantsimisega. Esialgu iluvõimlemisega ja seejärel hip-hop ning contemporary tantsustiiliga. Mingil hetkel aga jäi tantsutrennide juures midagi puudu ning tundsin, et vajan vaheldust. Kuna väga paljud sõbrad käisid samuti jõusaalis, siis tänu sellele jõudsin ka ise selle ala juurde.

Liisbet: Väiksest saadik juba olen olnud aktiivse elustiiliga. Olen tegelenud peotantsuga, ujumisega ning 9 aastat ka kergejõustikuga. Kuid kuna varasemalt oli mul oma kindel treener, kes minu kehaehitust ja teatud tüüpi eripärasid juba tundis, siis Tallinnasse kooli tulles kadus kergejõustikuga tegelemise võimalus ära. Jõusaali treeningute juurde jõudsingi läbi selle, et see on ala, mida ma saan ise nö reguleerida. Näiteks ajaliselt saan ise valida, millal trennis käin, et hoida head füüsilist vormi.

 

Kas Sinu jaoks on kehaline kasvatus õppeainena tund, kuhu lähed pigem hea meelega või tüütu kohustus?

Anett: Kehaline kasvatus on alati olnud üks minu lemmikumaid aineid. See on tund, kus saab end nö välja elada ning lähen sinna alati rõõmuga.

Liisbet: Minule on sport lapsest saadik juba nagu kuidagi sisse kodeeritud. Mu alg- ja põhikool olid samuti mõlemad väga sportlikud koolid ning kehaline kasvatus on alati väga meeldiv tund olnud. Kui ma linna keskkooli tulin, siis oligi alguses väga ehmatav, kui ebasportlikud koolid siin on.

 

Mis Sa arvad, millisel määral ja kuidas mõjutab regulaarne sport Sinu õpitulemusi? Kas need kaks üldse on omavahel kooskõlas või mitte?

Anett: Kui mul on näiteks kurb tuju, siis on mul väga raske leida motivatsiooni õppetööks. Kuid peale trenni on alati tuju hea ning siis on ka rohkem indu õppida.

Liisbet: Trenn on minu jaoks alati olnud koht, kus end välja elada ning nö lisaenergiat saada. Olgu selleks alaks siis kergejõustik või jõusaal. Pigem sport motiveerib ning toob vaheldust ja puhkust argiellu ning tänu sellele on ka kergem kooliasjadele keskenduda.

Kuidas motiveerid end trenni minema neil hetkedel, kui üldse ei taha, ei jaksa, ei ole viitsimist jne?

Anett: Kõige rohkem motiveerivad eesmärgid. Tean, et kui tahan enda juures midagi muuta, siis pean selle nimel vaeva nägema. Muutused annavad indu juurde.

Liisbet: Üks asi mis mind alati motiveerib, on teadmine, et ma maksan selle eest. Aga lisaks rahalisele väljaminekule motiveerivad mind kindlasti ka uued trenniriided ning oma eesmärkide poole püüdlemine. Isegi neil päevil, kui tunnen, et üldse ei jaksa, siis võtan end kokku ja lähen teen ära ning pärast olen endale tänulik. Tahtejõu arendamine treenib ka isiksust. Kui tunned, et ei taha minna, siis pead end veidi sundima ja kasutama tahtejõudu.

 

Millised on Sinu treeningalased eesmärgid hetkel?

Anett: Väliselt spotlikum vorm ning tugevam keha. Nooremana ei väärtustanud ma seda üldse sellisel määral. Käisin aeg-ajalt trennis lihtsalt oma lõbuks, kuid praegu teen seda täiesti teadlikult ning järjepidevalt. Aga ka näiteks jalapressi puhul pidevalt raskust kasvatada.

Liisbet: Kui ma tegelesin kergejõustikuga, siis oli minu eesmärgiks võistelda ning saavutada üha paremaid tulemusi ja kohti. Kuid kui kergejõustikust loobuma pidin, siis üritasin oma mõtteviisi muuta. Nüüd teen ma trenni selleks, et tunda ennast hästi, olla tervislik ja heas vormis. Lisaks sellele on minu eesmärgiks arendada oma keha just kestvusalade puhul. Kuna mul lihas kasvab pigem kergelt ning jõudu on, siis on minu eesmärgiks just oma nõrkusi arendada ja nö südant treenida.

Mida uut ja põnevat oled õppinud juurde toitumise kohta?

Anett: Varem ma ei mõelnud toitumisele üldse nii palju. Ei teinud vahet magusal ja suhkrul, ega teadvustanud endale, et tegelikult ei ole ju vaja neid komme ja küpsiseid nii palju süüa. Nüüd aga olen saanud aru, et toitumine peab olema hästi mitmekülgne ning vaheldusrikas. Üks väga huvitav ülesanne oligi näiteks toitumispäeviku koostamine. Enne seda ei olnud ma oma toitumisharjumusi üldse sellisel määral analüüsinud.

Liisbet: Eelkõige kindlasti mitmekesisust ja seda, millised toidud ei anna mulle mitte midagi ja millised on need toidud, mida võiksin oma igapäevasesse menüüsse juurde lisada, et saada vitamiine ja jõudu. Kui näiteks varasemalt oli minu taldrikul värsket ja salatit pigem vähe, siis nüüd on vähemalt pool toidukorrast alati just värske salat.

 

Mida uut ja põnevat oled õppinud juurde treeningute kohta?

Anett: Alguses oli minu nö “treeningkava” üpris juhuslik. Paljud harjutused jätsin vahele või üldse tegemata. Kui mulle tundus, et nüüd on sellega kõik, siis läksin lihtsalt järgmise masina juurde. Praegu aga teen kindla arvu seeriaid ja kordusi ning mu treeningud on süsteemsed.

Liisbet: Varasem võistlusspordi kogemus on mulle andnud üpris hea tehnika ja üldise arusaama millised harjutusi ja miks peaks tegema. Teinekord on aga ise ennast väga raske kõrvalt hinnata. Siis on väga hea kui treener kõrvalt korrigeerib tehnikat ning harjutuste kombinatsioone.

Kuidas tuled toime koolistressi ja pingeliste perioodidega?

Anett: Kuna ma olen hästi suur muretseja, siis pingelised ajad on minu jaoks alati hästi rasked. Kindlasti aitab see, kui see emotsioon endast aeg-ajalt lihtsalt välja lasta. Kas siis nutta, rääkida sõpradega või teha pikem jalutuskäik.

Liisbet: Minu puhul ei ole ühtegi sellist asja, mis võtaks stressi ära. Trenn aitab loomulikult pingeid maandada, kuid stress möödub ikka siis, kui olen oma kohustused lihtsalt ära teinud. Kuna ma olen aga selline inimene, kes kipub jätma kõik kohustused viimasele minutile, siis on mul seda nö stressirohket aega päris palju. Siis aitab alati puhkus. Näiteks spaa külastus või teha koos lähedastega midagi toredat, mis mõtted mujale viib.

 

Mida arendab regulaarne treening ja liikumine lisaks füüsilisele?

Anett: Tahtejõudu ning emotsionaalset tugevust. Kui ma muidu peidaks end halva tuju korral kodus teki alla, siis nüüd lähen hoopis trenni ning see annab mulle juurde motivatsiooni ja head enesetunnet.

Liisbet: Vaimset tervist kindlasti. Treeniv inimene on puhanum ja efektiivsem. Kindlasti ka enesedistsipliini ja tahtejõudu. Treenimine annab juurde jõudu ja motivatsiooni. Ka nende asjadega tegelemiseks, mis ei ole üldse trenniga seotud.

 

Mis on kõige olulisem ja väärtuslikum kogemus või teadmine, mida oled saanud juurde Liina treeningutest?

Anett: Mitmekülgse ning tervisliku toitumise väärtust. Kõik need teadmised kasvatasid minus väga palju motivatsiooni ja tahet olla tervislikum iga päev. Lisaks kasvatas see minus tahet teha süüa ning proovida uusi retsepte.

Liisbet:

Seda, et tulemused ei tule siis, kui teed midagi poolikult. Ehk siis sa võid teha näiteks väga palju trenni, aga kui sinu toitumine on paigast ära, siis ei saavuta sa ka eesmärke. Kõik peab olema teadlik ning omavahel kooskõlas. Lisaks kindlasti ka see, et teen trenni iseenda jaoks. Kuna trennides käime tihti koos terve klassiga, siis ei ole treener alati sinu juures ja ei jälgi ainult sind. Sa pead teadma, et teed seda iseenda jaoks ja pingutama ka siis kui treener sind ei sunni.

Treener Liina Laur noorte trenni- ja toitumisharjumustest:

Kui oluline on füüsiline aktiivsus mõttetööga tegelevatele inimestele?

Koolis räägitakse ning keskendutakse pigem vaimsele tervisele ning füüsiline aktiivsus jäävad pigem tahaplaanile. Öeldakse, et terves kehas, terve vaim ning see peab täielikult paika. Kui inimene on füüsiliselt aktiivne, siis töötab ka pea paremini. Tihtipeale just peale füüsilist pingutust või trenni on inimesed kõige loovamad ning uutele teadmistele/infole vastuvõtlikumad.

Kui teadlikud on tänapäeva noored toitumise kohapealt?

Tänu populaarsust koguvale influencerite- ehk siis suunamudijate ajastule on tekkinud infoküllus. Teadliku ja ebapiisava toitumise piir on muutunud õhkõrnaks. Juba on näha koolinoorte seas veganlust, taimetoitlust või teatud toidugruppide välistamist ilma selleks mingit kindlat põhjust omamata. Veganlus ning taimetoitlus eeldavad väga põhjalikke teadmisi toitumisest ning sellest milliseid vitamiine ja mineraale meie keha igapäevaselt vajab. Kuid reaalsus on paraku selline, et noortel ei ole baasteadmisedki paigas. Olen näinud õpilasi, kes tänu alatoitumisele on jõuetud, praktiliselt mõtlemisvõimetud ning põevad erinevaid liigesehaigusi. Süüakse seda, mis kätte juhtub ning pigem valmistoite. Kui ikka organism on millegi nappuses, siis ei ole sealt ka midagi head loota.

Kui palju aitab füüsiline aktiivsus stressi ja pingetega toime tulla?

On ju tõestatud, et läbi spordi inimese kehas kortisooli tase langeb ning endorfiinide tootmine tõuseb. Seega kui inimene leiab endale spordi näol meeldiva tegevuse, siis on ta kindlasti ka õnnelikum inimene ning “nakatub” stressi harvemini, kui üldse.

Peamised soovitused noorele, kes ei ole kunagi varem ühegi spordialaga tegelenud ning kellel puuduvad konkreetsed teadmised millest alustada.
  1. Alusta üldisest liikumisest. Jalutada ja joosta saab igaüks ning looduses liikumine on kõigile tasuta.
  2. Kui oled otsustanud liituda spordiklubiga, siis näiteks Revalis on olemas tugitreenerite süsteem, mis on samuti liikmele tasuta. Konsulteeri ja küsi nõu oma ala spetsialistilt.
  3. Ära karda proovida erinevaid treeningstiile. Külasta erinevaid rühmatreeninguid ning leia just need trennid, mis Sul silmad särama lööb ning kust alati hea tuju ja positiivse meelega ära tuled.
  4. Tee endale selgeks toitumise baasteadmised just läbi (rõhutades) kvaliteetkirjanduse. Üheks väga heaks raamatuks on näiteks Mihkel Zilmeri “Normaalne söömine”, mis on kindlasti saadaval erinevates raamatukogudes. Raamatus selgitatakse väga lihtsalt lahti mis on süsivesikud, rasvad ja valgud, kust me saame erinevaid vitamiine ning milleks on üldse vaja toitumist jälgida.